Kodu ei alga uksepiidast
Helena Männa: „Me oleme noored arhitektid ja renoveerimise teemadega hakkasime tegelema paljuski seepärast, et nägime, et keegi teine sellega ei tegele.“
Kodu ei alga uksepiidast
Režiim ja sõnavabadus
Riik palkab reklaamitsensori
Poliitreklaami läbipaistvuse määrusega tehakse poliitikud avalikkusele nähtamatuks.
Loodusvaenulikud otsused
Juba hakkaski veidi soojem
Eesti paviljon torkab Veneetsia arhitektuuribiennaalil silma päevakajalise teemavaliku ja konkreetse sõnumiga.
Heili Volberg – sada aastat arhitektina
Naisarhitektide tööks oli Eesti Projektis tihti tüüpprojekteerimine või planeerimine, kuid Heili Volberg oli ainuautor, kel laual üsna suured unikaalprojektid.
Maile Grünbergi, Eesti sisearhitektuuri sünonüümi lahkumine
Lõhkikistud Hvostov
Paljudki näeksid hea meelega Hvostovi Sokratese kombel noorsoo rikkumise süüdistusega mürgikarikat tühjendamas.
Võõrliigid USA tagahoovis
Monroe doktriin tõi USA-le ülemvõimu lõunas, ent nüüd ähvardab see käest libiseda ja Ladina-Ameerikas on kujunemas uued jõuvahekorrad.
Ameerika „paavst“, sõjad ja rändav rahvas
Trumpil on jäänud aega maailma muuta veel kolm ja pool aastat ning selle aja jooksul võib maailm tõesti ka kuhugi ära pöörata.
Kas mitteolemise vastu aitab püsiv ärkvelolek?
Slata Roschal toob romaanis „153 mitteolemise viisi“ esile argielu tähenduslikkuse ning julgustab valima oma teed.
Kes soiub sosinal, kes karjub kõrist, kes otsib arukaid mõttekaaslasi
Jürgen Rooste „Libahundilaulu“ läbilõikavat häält on ühtaegu raske kuulata ja võimatu mitte kuulda.
Minimalist, fantast või mõlemat?
Kogumiku „Kus ma olen“ pealtnäha lihtsad olmelised pildikesed on kõik kerge kiiksuga. Kris Moor näeb maailma vabastavas nihkes, pisut absurdse ja naljakana.
RNA on otsetee täppismeditsiini lahendusteni
Ana Rebane: „Kui koroonavastased mRNA vaktsiinid välja töötati, siis ennustati optimistlikult, et peatselt tuleb terve rida uusi läbimurdelisi mRNA-põhiseid vaktsiine.“
Tabatud ja tabamata ime
On tore, kui pikalt ära olnud muusikud jõuavad ringiga koju tagasi ja jagavad mujal omandatut kodupublikuga.
Värskes numbris
Esiküljel Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorid Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva. Foto Piia Ruber.
Kirjandus
- Aija Sakova, korraldaja Kas mitteolemise vastu aitab püsiv ärkvelolek?
- Kai Karell-Narrusk Kes soiub sosinal, kes karjub kõrist, kes otsib arukaid mõttekaaslasi
- Jürgen Rooste Luulesalv
- Peeter Sauter Minimalist, fantast või mõlemat?
- Jürgen Alliksaar 20. I 1961 – 9. V 2025
Kunst
- Juhan Raud Mõnikord on just väikesed vead need kõige huvitavamad asjad
- Krista Kodres Genova preester maalib maailma
Muusika
- Äli-Ann Klooren Tabatud ja tabamata ime
- Liisi Laanemets Hooaeg lõppes kellahelinal
- Kristiina Malm-Olesk Armastuse elevuse otsas
- Kädy Plaas-Kala Motivatsioon muusikaõppes
- Johanna Mängel Peente kihtide looja, helivärviga tähenduste joonistaja
Film
- Ardo Ran Varres Filmiheliloojaks loodud
Arvamus
- Aro Velmet Režiim ja sõnavabadus
- Kaarel Tarand Riik palkab reklaamitsensori
- Lea Larin Loodusvaenulikud otsused
Arhitektuur
- Merle Karro-Kalberg Kodu ei alga uksepiidast
- Grete Tiigiste Juba hakkaski veidi soojem
- Triin Ojari Heili Volberg – sada aastat arhitektina
- Karin Paulus Maile Grünbergi, Eesti sisearhitektuuri sünonüümi lahkumine
- Maile Grünberg 24. II 1942 – 16. V 2025
Lõpulugu
- Siim Lill Lectio divina
Sotsiaalia
- Vilja Kiisler Lõhkikistud Hvostov
- Hannes Saarmets Võõrliigid USA tagahoovis
- Ülo Mattheus Ameerika „paavst“, sõjad ja rändav rahvas
Teater
- Valle-Sten Maiste Tagasitulek Kierkegaardi juurde
- Iiris Viirpalu Kurnamispoliitikast kaasavate võimalusteni
- Andrus Karnau Kiviräha sefiiritort: maitsev, aga liiga magus
- Lilian Vellerand-Tamm 25. XI 1932–18. V 2025
Teadus
Raamaturiiul
- Vilja Kiisler Raamatud lõhnavad jumalikult
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Hooaeg lõppes kellahelinal
ERSO hooaja lõppkontsert andis võimaluse mõtiskleda elu kaduvuse ja ajatu olemuse üle ning pärast kuuldut kergema südame ja selgema pilguga vihmasesse kevadöhe astuda.
Armastuse elevuse otsas
Nii on kirjeldanud Kadri Voorand Olav Ehala muusikat kuulates tekkivat tunnet. Ilmselgelt tundis publik sama ja viimastele lugudele elati kaasa püstijalu.
Motivatsioon muusikaõppes
Motivatsiooni uurimisel selgub, miks muusikaõpingutega alustatakse, miks ollakse valmis pidevalt harjutama ning millised tegurid mõjutavad muusikaõpilast õppetöös.
Peente kihtide looja, helivärviga tähenduste joonistaja
„Põrmuline“ ei püüa vaimustada efektide ega dramaatiliste kõrgpunktidega, vaid loob mediteeriva, sisendusjõulise ruumi, kus seisundid võivad, aga ei pruugi ajapikku avalduda.
Mõnikord on just väikesed vead need kõige huvitavamad asjad
Ragnar Kjartansson: „Ma ei pea toorust oma töödes näitama, see on neis paratamatult juba olemas.“
Genova preester maalib maailma
62aastaseks elanud Bernardo Strozzi jõudis maalida palju: kunstnik tegi tööd kirikutele ja eratellijatele, suures ja väikeses formaadis, koopiaid ja korduskoopiaid omaendagi töödest.
Filmiheliloojaks loodud
Blake Neely: „Mul on täiskasvanud lapsed ja juba aastaid tagasi hakkasin neilt küsima, mida ma peaksin kuulama. Püüan vaimu värske hoida.“
Tagasitulek Kierkegaardi juurde
Vaino Vahingu käsitlemine läks käest ära nullindate keskel, võttes ennastõgivalt küünilise tooni.
Kurnamispoliitikast kaasavate võimalusteni
Tantsuvaldkonna kroonilise alarahastatuse tõttu jääb kasutamata selle potentsiaal kunstilise kõnetajana, aga ühtlasi ka ühiskonna mõjutajana.
Kiviräha sefiiritort: maitsev, aga liiga magus
„Kõrvaltegelaste“ nelja näitleja mängust on näha, et nad teevad nii, nagu õigeks peavad, lavastaja pole olnud nende rõõmu ja lusti ahistamas.
