„Parasvöö“ kui teistmoodi teatritegemine
Christopher Rajaveer: „Olen võrrelnud teatrit rituaali või riitusega, sest see ei saa toimuda kuskil mujal ega muul hetkel, üksnes siin ja praegu.“
„Parasvöö“ kui teistmoodi teatritegemine
Kui ründaks esimesena …
Ukraina vembud peaksid kõigi lääneriikide otsustajad pidevalt ja püsivalt punastama panema.
Tere tulemast koledate inimeste aeglasse suvve!
Lugejad luubi all
Selge see, et lugemisharjumused on enam kui kümne eelmisest lugemisuuringust möödunud aastaga üksjagu muutunud. Nüüdse uuringu eesmärk ongi saada ülevaade eestikeelse kirjasõna tarbimisest ja väärtustamisest praegusel digiajastul: vaadeldakse lugejaskonna muutusi, erisuguseid…
Lavastus sulle, kes sa mõtlematult rahmeldad
Võrreldes Renate Keerdi eelmiste lavastustega iseloomustab „Parasvööd“ fookuse nihkumine visuaalselt ja füüsiliselt kujundilt helilisele ja sõnalisele kujundile.
Düstoopiast ettekuulutuseks
Poolakatest lavastaja Maciej Podstawny ja helilooja Anna Stela originaalses lavanägemuses on koos trupiga tihendatud Andra Teede tekst muusikasse, videosse ja vaikusesse.
Ruumikultuur ja mitmikkriis
Kristiina Reidolv: „Kui tegeleme kohaliku materjali, selle väärindamise ja lokaalse arhitektuuri arendamisega, tegeleme ühtlasi ka julgeoleku- ja majandusküsimustega.“
Krulli kasvuhoones kasvatatakse innovatsiooni
Nina Mathiesen: „Krulli on monumentaalne, sellel paigal on potentsiaali kujuneda maamärgiks, kuid vaja on tugevat visiooni – unistada tuleb julgelt.“
Vandenõuteoreetiline paskvill
Stephen R. C. Hicksi üleskutse – tagasi Baconi juurde – retooriline sõnum kutsub üles filosofeerimisest loobuma, sukelduma muretult progressiivsesse insener-tehnilisse askeldamisse.
Kolonialism ja kogukond
Määratlus „huvigrupp“ on ausam ja läbipaistvam, sest sellega ei kaasne vaikimisi taotlust kõnelda justkui kõigi nimel, mida „kogukond“ nii hõlpsasti võimaldab.
Inimene ja masinad
Alex Gapon: „Väljakutse pole mitte tehnoloogia ise, vaid see, kuidas me inimestena tehnoloogiat arendame, kasutame ja valdame.“
Wes Andersonil oleks aeg hakata vaatajat usaldama
„Foiniiklaste skeem“ on kui retsepti järgi kokku pandud Wes Andersoni film, aga ka näpuga komponentidel järge pidades on maitse lõpuks ikkagi paigast ära. Põhjusi selleks on mitu.
„Tuhkatriinu“ kohtub „Protseduuriga“
Norra lavastaja Emilie Blichfeldt võtab oma debüütfilmis „Inetu kasuõde“ aluseks tuttava muinasjutu, kuid ei jäta sellest kivi kivi peale.
Värskes numbris
Esiküljel Eesti Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer. Foto Piia Ruber.
Kirjandus
- Riste Sofie Käär luuletusi
- Kadri Taperson Tahaks üht teist mängu mängida
- Siim Lill „Kõik on sümbol ja viivitus …“
- Ave Taavet Mäng jätkub
Kunst
- Andrus Laansalu Mis siis, kui kõik teised on võõrad?
- Tanel Veenre Pihutäiest materjalist peatäis mõtteid
Muusika
- Kristiina Malm-Olesk 302 aastat hiljem
- Lisete Velt Õnnelik mai
- Marko Kaldma „Lil“ ei tähenda enam väikest
- Aare Tool Nahkhiir, kes lendab eralennukiga
- Kaarel Künnap Tõeline sünnipäevapidu
Film
- Tristan Priimägi Inimene ja masinad
- Kaspar Viilup Wes Andersonil oleks aeg hakata vaatajat usaldama
- Andrei Liimets „Tuhkatriinu“ kohtub „Protseduuriga“
Arvamus
- Kaarel Tarand Kui ründaks esimesena …
- Sveta Grigorjeva Tere tulemast koledate inimeste aeglasse suvve!
- Pille-Riin Larm Lugejad luubi all
Arhitektuur
- Veronika Valk-Siska Ruumikultuur ja mitmikkriis
- Villem Saar Krulli kasvuhoones kasvatatakse innovatsiooni
Lõpulugu
- Aurora Ruus Vaikiv lehekülg aegade (laulu)raamatus?
Sotsiaalia
- Leo Luks Vandenõuteoreetiline paskvill
- Kaarel Vanamölder, Madli Vanamölder Kolonialism ja kogukond
Teater
- Konstantin Kuningas „Parasvöö“ kui teistmoodi teatritegemine
- Karin Allik Lavastus sulle, kes sa mõtlematult rahmeldad
- Auri Jürna Düstoopiast ettekuulutuseks
Teadus
- Tiina Randma-Liiv, Anu Realo Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator
- Margus Maidla Eesti tulevik sõltub võimetest ja oskusest luua õigeid asju
Raamaturiiul
- Villem Saar Kunsti ja kirjanduse ühenduslüli
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
302 aastat hiljem
Täpselt nii palju aastaid lahutab Antonio Vivaldi „Nelja aastaaja“ valmimist Tõnu Kõrvitsa uudisteosest „Aastaajad“, mis on inspireeritud muu hulgas sellest tsüklist.
Õnnelik mai
Maikuu kontserdielu inspekteerimise tulemusel võib väita, et kaks muusikut, kelle lojaalne kuulajaskond on kõigele vaatamata alati kohal, on maestro Neeme Järvi ning muusik ja luuletaja EiK.
„Lil“ ei tähenda enam väikest
Kui algselt ei võetud Soundcloudi räppareid eriti tõsiselt ja pandigi pigem Soundcloudi kasti, siis nüüd on justkui selline liigitamine kadunud.
Nahkhiir, kes lendab eralennukiga
Kultuurisituatsioon on praegu säärane, et kullasäras laaberdamise järele tuntakse iseäranis suurt tungi. Või kui ise laaberdada ei malda, siis on seda vähemalt kena pealt vaadata.
Tõeline sünnipäevapidu
Tegemist ei ole hariliku muusikafestivali, vaid ikkagi tõelise, sedapuhku teise sünnipäevapeoga, kus külalistele pakutakse torti ja kesksel kohal on õnnesoovid.
Mis siis, kui kõik teised on võõrad?
Loodus on võõras, Teine, ja mida rohkem me teda endasarnaseks mõtleme, seda kaugemale me temast satume. See käib ka loodust kujutava kunsti kohta.
Pihutäiest materjalist peatäis mõtteid
Paljud kujutavad kunstnikud on pööranud pilgu materjalikunsti suunas ja paljud tarbekunstnikud sisenenud vabade kunstide väljale.
Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator
Teaduse ja tehnoloogia nähtavate piiride taga peitub „nähtamatu“ taustsüsteem, mida sotsiaalteadused aitavad mõista ja kujundada.
Eesti tulevik sõltub võimetest ja oskusest luua õigeid asju
Tauno Otto: „Vajame haridusprogramme, millega valmistataks ette spetsialiste, kes töötavad interdistsiplinaarsetes meeskondades ja mõistavad nii tehnilisi kui ka sotsiaalseid aspekte.“
Tahaks üht teist mängu mängida
Riste Sofie Käär: „Minu meelest võetagu kultuurilt just raha ära, nii palju jama jääks tootmata. Võtke veerand, võtke pool! See, mis sündima peab, sünnib niikuinii. Paratamatult.“
„Kõik on sümbol ja viivitus …“
Fernando Pessoa kogumikus „Anarhistist pankur“ on lõpetamata lugusid, õpetlikke lühivorme, irooniast nõretavaid mõtisklusi, unenäolisi jalutuskäike, aga ka üsna palju autori usutunnistust.
Mäng jätkub
Kogumik „Poeet ja idioot. 100 aastat hiljem“ on küll eklektiline, kuid ühtlasi kinnitab see kirevus, et Tuglase sajanditagune tekstimasin töötab endistviisi.
Vaikiv lehekülg aegade (laulu)raamatus?
Nii nagu tihtilugu muusikat enam ei kirjutata ega talletata seda füüsilistele helikandjatele, ei kirjutata enam nii palju ka muusikast.
